Päästeamet kuulutab homsest, 1.maist välja tuleohtliku aja

 Foto: Andres Putting

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.Päästeamet määrab tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil esimese mai. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, teatas päästeamet.
Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

II astme koolitus läbitud

Purtse vabatahtlikud läbisid "Vabatahtliku päästja" II astme koolituse.

 PILDID:
 https://plus.google.com/photos/100319110641161970693/albums/5716535449977552433?banner=pwa

Photos - Google+

Kuidas teha lõket ja ohutult grillida

Siit leiad juhised, kuidas teha lõket ja grillida vastavalt ohutusnõuetele. Pea aga meeles, et täiesti ohutut tule tegemist ei ole olemas ning seetõttu ole alati valvas ja hoia tulel silm peal. Nii saad õnnetuse juhtudes ise põlengu kiirelt ära kustutada ning suurem kahju jääb tekkimata. Detailsemad lõkke tegemise ja grillimise kohta nõuded leiab siseministri määrusest Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded.

Kulu põletamine on aastaringselt keelatud, kuid enamus kulupõlenguid just lõkkest alguse saavadki!

Tee lõke pinnasele, mille ümbrus on puhastatud kuivanud taimestikust ja muudest süttivatest materjalidest.

Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoha ohutu kaugus hoonetest ja põlevmaterjalidest (puuriit, oksahunnik jne) on vähemalt 8 meetrit ning metsast vähemalt 10 meetrit.
Kustutamiseks hoia käepärast kahekilone tulekustuti või ämber veega (10 liitrit).

Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoha ohutu kaugus hoonetest ja põlevmaterjalidest (puuriit, oksahunnik jne) on vähemalt 15 meetrit ning metsast vähemalt 20 meetrit.
Kustutamiseks hoia käepärast kaks kahekilost (või üks kuuekilone) tulekustutit või kaks ämbrit vett (kokku 20 liitrit).

Vältimaks lõkkest lennanud sädemest alguse saanud tulekahju ära jäta tuleaset kunagi järelevalveta. Peale tule tegemist kustuta põlemisjäägid hoolikalt ära.

Üle kolmemeetrise läbimõõduga lõkke tegemiseks on vaja juba päästekeskuse luba. Loa taotlemiseks vajalikud juhised annab päästeala infotelefon 1524. Päästeamet soovitab kevadprahti aga põletada kindlasti väiksemas lõkkes, sest nii on ohutum, kuna tuleaset on oluliselt lihtsam kontrolli all hoida.

Avalikul üritusel lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus kooskõlastatakse avaliku ürituse korraldamisel asukohajärgse päästekeskusega.


Grillimine
Grillseade aseta väljapoole hoonet tasasele mittesüttivale pinnasele.

Kui hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, siis olgu grill vähemalt 5 meetri kaugusel hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast ja kuivanud taimestikust.

Kui kasutatakse valmis grillsütt või muud hõõguvat materjali, siis peab grillseade olema vähemalt 2 meetri kaugusel hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast ja kuivanud taimestikust.

Käepärast hoia alati ka esmased kustutusvahendid (tulekustuti, anum veega vms)
Elektri- ja gaasigrilli kasutades lähtu tootja poolt kaasa antud ohutusjuhistest.
Pärast grillimist ära unusta põlemisjääke hoolikalt kustutada.


Kattega lõkkekoht

Kattega lõkkekoht on mittepõlevast materjalist tehtud kattega seade või rajatis, mis ei ole küttekolle, kuid millel on suitsulõõr ja sädemepüüdja ning mis piirab tule tegemise koha vähemalt kahelt küljelt ja alt mittepõleva materjaliga. Kattega lõkkekohal võrksädemepüüdja kasutamisel on metallvõrgu ava külje pikkus alla 5 millimeetri.
Kattega lõkkekoht rajatakse tasasele pinnasele ja vähemalt 5 meetri kaugusele hoonest, metsast või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.

Kattega lõkkekoha avatud külgedel asuv maapind kaetakse vähemalt 1,5 meetri ulatuses liiva, killustiku, kiviplaatide või muu mittesüttiva materjaliga. Kattega lõkkekoha mitteavatud külgedel asuv maapind kaetakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses liiva, kruusa, killustiku, kiviplaatide või muu mittesüttiva materjaliga.

Kaastunne

Otsustasin anda Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi postuumselt Lääne Päästekeskuse Pärnu päästekomando juhtivpäästjale Aleksandr Jakovlevile, kes hukkus tänavu 13. aprillil teenistusülesannete täitmisel. Minu sügav kaastunne 24-aastaseks jäänud Aleksandr Jakovlevi emale Jelenale ja isale Viktorile, lähedastele ning kõigile tema kolleegidele. Homme seisavad Aleksandr Jakovlevi sarga kõrval auvalves kaitseriietuses päästjad, kiivrid käes. Mõelgem nüüd neile enam kui pooleteisele tuhandele inimesele, kes on oma elukutseks valinud kaaskodanike päästmise ning sellele, kuidas nad iga päev ohuga silmitsi ja ennast ohverdades meid kõiki teenivad.http://www.facebook.com/thilves

Vabariigi President
Toomas Hendrik Ilves

Rahvusvahline tuletõrjujate päev

Päästjad ja tuletõrjujad üle terve maailma tähistavad Rahvusvahelist Tuletõrjujate päeva, et mälestada hukkunuid tuletõrjujaidja tähtsustada tuletõrjujate kooslust terves maailmas. See päev on pühendatud inimestele , kes riskivad eluga teiste päästmise nimel. Meie komando otsustas tähistada seda päeva jalgrattamatkaga. Kõiki kellel on soovi ja töökorras jalgrattas palume allpool registreeruda.
 Täpsema info ürituse kohta saab  :+37258360640 Vassili, või +37253838080 Priit
Jõhvi Päästekomando 

Ida-Virumaal hukkus tulekahjus inimene

                                                             Pilt on illustratiivne, autor Jõhvi Päästekomando

Aseri alevikus leiti järelkustutustööde käigus mahajäetud hoonest hukkunu.Täna hommikul kell 7.04 teatati häirekeskusele, et Aseri alevikus Kesktänaval põleb  mahajäetud hoone.Sündmuskohale saadeti kolm päästeautot Kiviõli ja Kunda päästekomandodest, üks päästeauto Purtse abikomandost, operatiivkorrapidaja ja üks kiirabiauto.Päästjate sündmuskohale jõudes põles kahekordse kivimaja esimesel korrusel põrand lahtise leegiga.Järelkustutustööde käigus leidsid päästjad põlenud põranda alt ühe hukkunu.Tulekahju likvideeriti kella 9.35ks. Tuleõnnetuse tekkepõhjus on selgitamisel.

Tänavu on Eestis tulekahjudes hukkunud 22 inimest, neist 9 Ida-Virumaal.
Artikkel: Postimees

Tulesurmad vähenevad, endiselt on probleemiks suitsetamine

Foto: Taavi Pragi, Põhja-Eesti päästekeskus

Tänavu esimese kolme kuuga hukkus Eestis tulekahjude tagajärjel 21 inimest, mis on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid. Jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides, enamikel juhtudel puudub eluruumides ka kohustuslik suitsuandur.

Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints tõdeb, et tugitoolis või voodis sigaret näpus uinumine on väga tõsine probleem. „Iga põlev asi tekitab tulekahju, kui sellega hooletult ümber käia,“ märkis Ints. Isekustuvad sigaretid vähendavad tulekahju tõenäosust, kuid ei välista selle tekkimise võimalust.


Esimese kolme kuuga hukkus 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest mitmed olid väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.


Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi. Tihtipeale olid tulekahjude põhjustajad ka alkoholijoobes. Päästeamet palub inimestel kontrollida oma eakamate lähedaste suitsuandureid, et need oleksid töökorras ja päästaksid elusid.


Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis 9 juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla 6 kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli 10 minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.


 „Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,“ tõdes Ints.

http://www.rescue.ee/40873